Kommentaar ülesanne 6 kohta

Mhh, mingi jama on. Mulle oleks meeldinud jätta sisse ka lõigud, st siis, et mitte jätta teksti nii üksteise otsa, kuid miskipärast see mul seekord ei õnnestunud. Muutsin omaarust mitu korda aga ilma igasuguse tulemuseta. Mhh, mulle ei meeldi sellised asjad :(

Ülesanne 6

Ülesandeks on kirjeldada üht veebikeskkonda ja sealseid inimsuhteid.
Otsustasin kirjeldada Orkutit, sest see on ainus, mida ise aktiivsemalt külastan.


Mis on Orkut.com?

Orkut on Interneti-kommuun, mis on mõeldud ühiskondliku elu aktiveerimiseks ja stimuleerimiseks. Orkuti seltskonnavõrgustik võib aidata säilitada piltide ja sõnumite abil olemasolevaid suhteid ning soetada uusi tutvusi inimestega, kellega ei ole varem kohtunud (http://www.orkut.com/About.aspx).

Orkut teeb lihtsaks nende inimeste leidmise, kellega on ühised hobid ja huvid, romantiliste suhete otsimise või uute ärikontaktide loomise. Saab ka luua mitmekülgseid Interneti-kommuune ning nendega ühineda, et arutada jooksvaid sündmusi, leida endisi koolikaaslasi või isegi lemmikretsepte vahetada (http://www.orkut.com/About.aspx).

See, kellega suhelda, on täiesti enda otsustada. Enne kui saada mõne orkuti liikmega tuttavaks, on võimalik vaadata tema profiili ja isegi uurida, kuidas ta on sinuga läbi sõprade võrgustiku ühendatud (http://www.orkut.com/About.aspx).

Vikipeedias antav kirjeldus Orkuti kohta:

Orkut on Google'i poolt arendatav suhtlusvõrgustik, mille eesmärgiks on olla kohaks, kus kasutajad saavad uute sõpradega kohtuda ja omavahel suhelda. Lisaks on seal olemas ka community'd ehk kogukonnad, mis ühendavad erinevaid kasutajaid. Kuni 2006. aasta oktoobrini sai orkutiga liituda ainult siis, kui olemasolev kasutaja kutsus. Nüüdseks pole liitumiseks kutset vaja.Sait hakkas tööle 22. jaanuaril 2004. Selle kirjutas Google'i töötaja Orkut Büyükkökten vabast ajast, mis Google'i töötajatele oli lubatud.Algselt nähti Orkuti kasutajaid eliitsetena, sest liituda sai vaid kutse läbi ja esimesed kasutajad said kutse Orkutilt endalt. Kuid 2004. aasta juuli lõpus ületas kasutajate arv juba miljoni piiri, ning septembri lõpus kahe miljoni piiri (http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut).

Mina sain kutse Orkutisse oma õelt. Esialgu olin üsna neutraalne, sest ei olnud seni erilist huvi tundnud erinevate suhtlusportaalide vastu. Otsustasin siiski oma konto luua ja nüüd pean tunnistama, et ei kahetse. Usun, et eks paljud inimesed võivad olla erinevate suhtlusportaalide suhtes negatiivselt meelestatud kuna meedias on kajastatud üsna palju erinevaid negatiivseid sündmusi. Mina isiklikult kasutan Orkutit selleks, et oma sõprade-tuttavate tegemistel n-ö "silm peal" hoida. Paratamatus on see, et lasteaia või koolikaaslased on läinud õppima ja/või elama kusagile mujale ning seetõttu võib tekkida oht, et suhtlus jääb soiku. Kõikide telefoninumbreid ikka ei tea ja helistamine on kulukas ka. Fakt on ka see, et kõigiga ei suhtlegi nii tihedalt, kuid samas tahaks teada, et kuidas neil läheb ja millega tegelevad. Toon siinkohal näite: plaanis pidada klassikokkutulekut, lõpetamine oli umbes 6-7 aastat tagasi. Inimesed on kas töö või siis mõne muu põhjuse tõttu asunud kaugemale elama, seega on üsna raske leida kontakti. Orkuti kaudu on üsna lihtne leida selle inimese kohta informatsiooni, kui tal on seal oma konto olemas. Isegi kui tal omal kontot pole, siis on äkki õel, vennal või lähedasemal sõbrannal...seega mingil viisil selle inimeseni ikka jõuab.

Tore on vaadata inimeste pilte, kui paar aastat või rohkem kohtunud pole. Mina näiteks leidsin alles eelmisel aastal üles sealt oma kaks sugulast, kellega lapsepõlves sai vanavanemate kaudu suheldud. Mingil põhjusel, vanemaks saades ja puberteedi ilmnedes vajus see suhtlus soiku. Nüüd võin tõdeda, et oleme jälle hakanud üksteise tegemiste kohta huvi tundma.

Leian, et minu jaoks on Orkuti keskkond ohutu, kuna ma ei avalikusta seal üleliia isiklikke andmeid ning suhtlen seal vaid lähemate tuttavatega. On võimalik oma profiili lehele üles panna erinevaid videosid ning pilte. Kel soovi, võib anda enda kohta üsna isikliku kirjelduse. Teise inimese pilte on võimalik muidugi kommenteerida. Meeldib mulle Orkuti puhul see, et kui ma ikka ei taha, siis kõik inimesed minu pilte vaadata ei saa, valin näiteks ainult sõbrad.

Viimase n-ö "üllitisena" olen tähele pannud, et saab reklaame üles riputada. Ise ma seda teinud ei ole, sest pole seni vaja läinud.

Orkutis on olemas ka erinvad kommuunid, millega liituda. Mõnel inimesel on neid seal terve pikk rida. Minu kommuunidega liitumine on peamiselt seotud minu huvialadega.

Ise külastan Orkutit ca 4-5 korda nädalas ning leian, et see on igati sõbralik keskkond, vähemalt minu jaoks. Need, kellel tekivadki seal mingisugused probleemid on tõenäoliselt ise süüdi (kas siis valivad sõprade listi valesid inimesi, lisavad oma profiilile kahtlaseid pilte või avalikustavad liialt isiklikke andmeid). Viimast punkti ei soovita ma kohe kindlasti!!!

Lõppu lisaksin siis võrgusuhtlemise 10 käsku:

1. Ole inimene

2. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus

3. Tea, kus sa oled

4. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust

5. Näe võrgus hea välja

6. Jaga oma teadmisi

7. Aita piirata sõimusõdu

8. Austa teiste inimeste privaatsust

9. Ära kuritarvita oma võimu

10. Andesta teistele nende eksimused (Kikkas, 2009).

Ise tahaksin veel lisada minu arvates olulise punkti selle kohta, et kindlasti tuleks tutvuda REEGLITEGA, mis erinevatel veebikeskkondadel kusagile kirja on pandud. Tutvumisest ainuüksi muidugi ei piisa, neid tuleb ka järgida!

Kasutatud allikad:

1. Kaido Kikkas, 2009. Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/Internetisuhtlusest

Loetud 12.10.2009

2. http://et.wikipedia.org/wiki/Orkut

Loetud 12.10.2009

3. http://www.orkut.com/About.aspx

Loetud 12.10.2009

Ülesanne 5

Analüüsimiseks valisin Helen Voogi kodulehekülje, mis asub aadressil
http://rennopaat.com/ajutine/HelenVoog/

Alustuseks pean kohe ütlema, et Heleni kodulehe avaleht on väga ilusa kujundusega. Nimetatud lehel on kenasti kirjas, mida (millist informatsiooni) antud kodulehelt leida võib. Ühe lingi avamisel on juttu Betti Alverist ning tema loomingust, teisele lingile klikates on võimalik lugeda Betti Alveri luuletusi. Kuna avalehel on kirjas, et koduleht on eesti luuletajaid ning nende loomingut tutvustav, siis võin oletada, et tulevikus on Helenil plaanis seda ka täiendada.

Olen arvamusel, et Heleni koduleht on standarditele vastav ning lisaks silmaga nähtavale kontrollisin seda ka validaatori abil. Nii esimese, teise kui ka kolmanda lehekülje kohta andis validaator kolm hoiatust.

Igal leheküljel on olemas graafiline element ning lingil on kirjas seal leiduv informatsioon.

Plussina tahaksin välja tuua veel selle, et iga teema lõpus on olemas kasutatud materjalide aadress.

Minu arvates on Heleni kodulehe kujundus väga armas ning naiselik.

Ülesanne 2

Nonii...et siis alates tänasest sai ka minu koduleht avalikkusele nähtavaks. Närvirakke on kulutatud ohtralt, korduvalt on leidunud peas loobumise mõtteid. Sellest hoolimata valmis ta mul sai. Et siis kodulehe teemast - valisin midagi enesele südamelähedast ning sellest tulenevalt sai veebilehe teemaks HUNT. Tegemist on minu lemmikloomaga.

Veebilehe koostamise kogemus mul varem puudus ning kui jätta kõrvale kulutatud närvirakkude suur kogus, siis võib ilmselt öelda, et kodulehe valmistamise õppimine osutub mulle tulevikus ilmselt kasulikuks oskuseks. Need koodid ajasid muidugi pea sassi, kuid polegi öeldud, et elu peab kerge olema.

Jätkan veebilehe valmimise kirjeldust veidi hiljem, kuid leiate minu kodulehe aadressilt http://www.tlu.ee/~sinakas

Ülesanne 4

IT-tugilahendused on tugitehnoloogia haru, mis puudutab infotehnoloogiat, seda nii riistvara kui tarkvara osas. IT-tugilahendustena võib vaadelda ka tavapäraseid IT-lahendusi, mis aitavad puuetega inimestel paremini ühiskonnas toime tulla. Näiteks raske liikumispuude tõttu harva kodust välja pääsevale inimesele on oluliseks tugilahenduseks ka tavaline internetiühendus ja arvuti (eeldusel, et ta saab tavalist arvutit kasutada). http://itiabi.elil.ee/index.php/Mis_on_IT-tugilahendused?



Kõigepealt tahaksin öelda, et paljude inimeste arvates ei käi pimedad inimesed kunagi arvutis. Heal juhul on inimesed kuulnud punktkirjast, kuid punktkirjaklaviatuur - see on nende jaoks uudis. Rääkimata siis pimedatele mõeldud ekraanilugejast või vaegnägijate abistajast ekraanisuurendajast. Oma ülesande teostamisel otsustasingi võrrelda just neid kahte tugitehnoloogia olulist toodet.



Ekraanilugeja (screen reader) on enamasti tarkvarasüsteem, mis püüab tuvastada ekraanile kirjutatud teksti. Tulemus saadetakse kas kõnesüntesaatorile (heliväljund), punktkirjamonitorile või -printerile (Kikkas, 2009).



Ekraanilugeja peamisteks kasutajateks on raske nägemispuudega inimesed, kes ei saa kuvariga töötada. Ekraanilugeja eeldab kasutatavalt riist- ja tarkvaralt reeglina teatavate nõuete täitmist (näiteks loetavate veebilehtede vastavust ametlikule standardile).

Tänapäevastel operatsioonisüsteemidel on olemas ka ekraanilugeja, kuid nende võimsus ja kasutatavus on erinevad - Windows 2000, XP ja Vista sisaldavad küllalt algelist Narratori, samas MacOS X süsteemides sisalduv VoiceOver on tunduvalt võimsam. Viimastel aastatel on kiiresti arenenud ka Linuxi ekraanilugejad .(http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanilugeja).

Ekraanisuurendus (luup) on vaegnägijatele mõeldud tarkvara, mis kuvab ekraanile luubina toimiva akna. Akna ja/või hiirekursori liigutamisel kuvatakse aknas teatud osa ekraanist suurendatuna (tüüpiliselt 2-16 korda). Mõned ekraaniluubid töötavad koos ekraanilugejatega, s.t. koos suurendusega loetakse luubi alla jäänud tekst ka ette. Windows XP-l ja Vistal on lihtne luup süsteemiga kaasas (http://itiabi.elil.ee/index.php/Ekraanisuurendus_(luup)

Peamised probleemid, mis suurendajaga esinevad:

• suurema suurendusfaktori korral on pilt paratamatult kole ja karvane ning suurendatud teksti on raske lugeda.
• "luubi" juhtimine ekraanil - mõni programm üritab automaatselt fokuseeruda enda arvates kõige tähtsamale ekraaniobjektile, see aga ei pruugi alati kokku langeda kasutaja soovide ja vajadustega.
• juba eespool mainitud sõltuvus graafikadraiveritest ja standardsete tarkvaralahenduste eeldamine.

Sedalaadi tarkvara on saadaval peamiselt Windowsile, nii tasulisi (ca 400$), kui tasuta (Kikkas, 2009).

Olen arvamusel, et eks nii häid kui ka halbu omadusi esineb mõlema tehnoloogia puhul. Tahan või ei, aga esimese miinusena n-ö torkab pähe mõlema tehnolooga kallis hind. Samas ekraanilugeja kõige olulisem pluss ongi see, et tänu nimetatud tugitehnoloogiale saavad arvutit kasutada ka pimedad või siis raske nägemispuudega inimesed.

Ekraanisuurenduse miinuseks saab pidada asjaolu, et kiri võib muutuda raskesti loetavaks. Seega peavad kindlasti olema täidetud kõik muud vajalikud eeldused, et teksti suurendamine oleks ennekõike ikkagi efektiivne ning selle tulemusena oleks tekst loetav.

Mõningatest negatiivsetest punktidest hoolimata leian, et tugitehnoloogia olemasolu on väga tänuväärne ning abiks paljudele erivajadustega inimestele. See on oluline samm erivajadustega inimeste kaasamiseks ühiskonda, pakkudes neile tuge võimalikult täisväärtusliku elu elamiseks.

Ühelt väga huvitavalt leheküljelt leidsin sellise aruka jutu: kuna rahvaraamatukogude töö tulemuslikkus on oma olemuselt seotud sotsiaalsete kohustustega, on töötulemused optimaalsed vaid juhul, kui avalikku teenust pakkuvad raamatukogud on katalüsaatoriks puuetega inimeste elus ja pakuvad neile võimalust täiel määral ühiskonnaelus osaleda.

Valdkonnad mida muuta:

• Esiteks tuleb teha võimalikuks kogukonna iga liikme füüsiline juurdepääs teenustele. Arvestada tuleb nii lugejaid, kelle kõndimisvõime on (ajutiselt) halvenenud kui ka ratastooli kasutajaid.
• Teiseks peavad raamatukogud suutma tagada intellektuaalse juurdepääsu, muretsedes alternatiivsetes vormingutes materjale või pakkudes tehnilisi erivahendeid, et trükised oleksid juurdepääsetavad nägemis- või lugemisvaegusega või õpiraskustega inimestele.
• Kolmandaks tuleb arendada raamatukogutöötajate teadlikkust puuetega inimeste vajadustest. Seda tuleks kindlasti õpetada tulevastele raamatukoguhoidjatele ja pakkuda ka vastavat täienduskoolitust tegevtöötajaile.

Juurdepääs rahvaraamatukogudele ja nende teenustele peab rajanema kolmel järgmisel põhimõttel: sidusus, võrdsus ja iseseisvus “Puuetega inimeste täielikuks kaasamiseks lugejatena tuleks välja töötada kohane tegevuspoliitika ja sobivad teenused. Neil peaks olema teistega võrdne juurdepääs teenustele, eriti infoteenustele ning nad peaksid saama teenustele juurde pääseda ja neid kasutada iseseisvalt. Raamatukogujuhid, kes seda väljakutset vastu ei võta, tõrjuvad (puuetega) inimesi raamatukogu- ja infoteenuste kasutamisest eemale.” (http://www.nlib.ee/html/rkogud/pulman/1_osa/puuded_ter.html#accessvirtual)

Eelpool nimetatud lehekülge soovitaksin kõigil huvitundjatel lähemalt lugeda, sest mõtlemisainet andis see igatahes minule palju. Kahjuks pean ma ka oma selle kirjatüki lõpus tõdema, et minu kodukohas ja selle lähiümbruses on selliste tugiteenuste olemasolu tagasihoidlikult öeldes vägagi puudulik.

Kasutatud allikad:

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia#Tavaline_vs_eriline

Loetud 03.10.2009

http://itiabi.elil.ee/index.php/Esileht

Loetud 04.10.2009

http://www.nlib.ee/html/rkogud/pulman/1_osa/puuded_ter.html#accessvirtual

Loetud 04.10.2009

Ülesanne 3

IT rollist erivajadustega inimestele

Arvutiasjanduse algaastatel jäi haridustehnoloogia paljuski kitsamate spetsialistide ringi pärusmaaks, kuid viimase paarikümne aasta jooksul toimunud personaalarvutibuum ja Interneti lai levik on muutnud olukorda päris tugevasti. Tänase päeva seisuga on arvuti kaudu info hankimise ja arvutisuhtluse elementaaroskused juba ammuilma enamiku erialade spetsialistidelt eeldatav oskus. Ka eripedagoogika ei ole selles suhtes erand. Erivajadustega inimeste puhul on vähemalt Eesti tingimustes olnud pigem probleemiks just tehniline pool - eripedagoogikal on Eestis juba pikad traditsioonid, kuid näiteks puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste osas on kompetents Eestis tänini ebaühtlane ja killustatud (Kikkas, 2009).

Juba mitu aastat on IT Kolledži, Microsoft Eesti ja DHL`i eestvedamisel kogutud erivajadustega inimestele kasutatud arvuteid. Ka firmadele mõjub väga hästi kui nende kasutuses olnud arvutid leiavad endale väärilise koha ja pakuvad kasutajale rõõmu veel aastateks. Arvutid, mis on kuskil firmas oma missiooni täitnud, sobivad suurepäraselt lihtsamateks töödeks, tekstitöötluseks või interneti lehitsemiseks. Need inimesed, kes endale arvutit osta ei jõua, väärivad seda, et neil siiski oleks võimalus kasutada arvutit, sest näiteks liikumispuudega inimesele on arvuti tihtipeale aknaks maailma (Kahar,2007).

Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud (Kikkas,2009).

Järjest enam tekib uusi internetipõhised rakendusi ning aina rohkem olemasolevaid teenuseid kolib internetti. Need rakendused ja teenused ei ole kättesaavad inimestele, kes internetti ei kasuta. Projekt „Ole Kaasas!” aitab vähendada infokihistumist ühiskonnas, lihtsustades võimalusi interneti kasutamiseks http://www.vaatamaailma.ee/?page_id=173

Internet võimaldab osaliselt (vahel ka täielikult) kompenseerida füüsilist ligipääsu. Näitena võib tuua internetipangad - ehkki viimastel aastatel on mitmed pangakontorid muutunud ratastoolisõbralikumaks, on virtuaalpangandus olnud paljudele puuetega inimestele oluliseks kergenduseks asjaajamisel ning seda juba ajal, mil kaldteed olid veel üpris harv nähtus. Eriti tähtis on puuetega inimestele juurdepääs haridusele ja tööhõivele (Kikkas, 2009).

Puuetega inimestele annab töö identideedi, eneseteostuse, suhtlusringi, väärtuslik- ja vajalik-olemise tunde. Puuetega inimestele on võimalus töötada oluline eneseväärkuse ning eneseleidmise allikas. Töötamise kaudu saavad puuetega inimesed osaleda avalikus elus võrdväärsete partneritena ning julgustada ka oma vähemsöakaid kaaslasi oma võimeid ja oskusi proovile panema

http://www.rehabilitatsioon.invainfo.ee/index.php?1,72

Samuti on interneti vahendusel võimalus leida olulist informatsiooni erinevate projektide kohta, mis tegelevad puuetega inimeste tööhõivega ning kergendavad puuetega inimeste ligipääsu tööturule ja seeläbi suurendavad puuetega inimeste hõivatust tööga.

Väga oluliseks pean informatsiooni, mida saab puudega inimene interneti vahendusel erinevate tehniliste abivahendite, nende soodustuste ning mitmesuguste toetuste kohta. Interneti kaudu on see info talle kenasti kättesaadav ning pole vajadust pöörduda näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole (kasvõi ainult aja kokkuhoiu mõttes, rääkimata sellest, et näiteks ratastooli inimesel võib puududa sinna asutusse ligipääs). Tähtis on ka info, mida leidub erinevate erivajadustega inimeste seltsingute kohta. Paljudel seltsingutel on oma kodulehed, millel on kirjeldatud seal toimuvast ning näiteks pakutavatest kursustest. Ühe näitena toon siinkohal Tallinna Puuetega Inimeste Koja, mis pakub võimalust kasutada arvutiklassi ning kus on selleks kohal ka vastav tugiisik. Liikumispuudega inimestele võimaldatakse arvutikursustele vajadusel transport, mis on tasuta. Arvutikursused, mida seal pakutakse on jagatud algõppeks ning edasijõudnute gruppideks. Olen ise nimetatud asutuse arvutiklassiga tutvunud.

Puudega lapse sündimine perekonda viib senise elu n-ö peapeale ning lapsevanematel on vaja saada võimalikult palju informatsiooni selleks, et nende laps saaks oma puudest lähtuvalt elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Erinevat informatsiooni leidub selle kohta, kuidas oma last ise püüda arendada (lähtuvalt tema erivajadusest), milliseid lasteaedu ning koole leidub erivajdusega inimesele ning milliseid rehabilitatsiooniteenuseid on võimalik saada. Isegi taotluse blanketid on paljudel internetis leiduvatel lehekülgedel olemas. Ühtlasi on lapsevanematel võimalik suhelda teiste erivajadustega laste vanematega erinevate foorumite vahendusel, et küsida nõu, saada tuge, vaimset toetust ning rääkida oma kogemustest. Ühe soovitusena tooksin siinkohal foorumi http://www.murelapsed.org

Leian, et IT mängib erivajadustega inimeste elus väga suurt rolli. See võib oluliselt lihtsustada nende tavaelu toimetusi (näitena kasvõi erinevad maksevõimalused internetipanga vahendusel). Samas sooviksin, et ka maakohtades toimuks puuetega inimestele rohkem arvutikursusi, kuid paraku pole isegi sel juhul võimalik kõikidel soovijatel sinna kohale jõuda, sest transpordi peab iga soovija omale siiski ise muretsema. Ausalt öeldes oma elukohale mõeldes tekiks mul küsimus, et millises asutuses sellist kursust üleüldse läbi viia? Hetkel ei meenu sellist hoonet, kus oleks olemas arvutiklass ning võimalus ligipääsuks ratastoolis olevale inimesele (vähemalt mitte iseseisvalt). Siinkohal meenub mul kohe suvine praktika, mille käigus viibisin puuetega inimeste tugikeskuses. Selles hoones, puudusid kaldteed, ukseavad olid kitsad ning lävepakud kõrged. Liikumispuudega inimese jaoks raskendatud ligipääs, ratastoolis olija jaoks ligipääs võimatu. Vähemalt sel tasemel tuleks kursusi arvuti/interneti kohta läbi viia, et puudega inimene oskaks leida omale vajalikku informatsiooni ning saaks hakkama näiteks oma arvete maksmisega. Kindlasti tuleks tutvustada erinevaid suhtlusvahendeid (näiteks Skype, msn). Järgmine tasemena oleks minu arvates erinevate teksti- ning andmetöötlusprogrammide tutvustamine.

Minu elus mängib IT olulist rolli ning ma ei näe põhjust, miks peaks puudega inimene siinkohal erinema.

Allikad:

Kikkas.K (2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused.

Loetud 26.09.09

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

Kahar.K (2007) Arvutid puuetega inimestele.

Loetud 26.09.09

http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398

Vaata maailma kodulehekülg http://www.vaatamaailma.ee/?page_id=173

Loetud 25.09.09

http://www.rehabilitatsioon.invainfo.ee/index.php?1,72

Loetud 25.09.09

Ülesanne 1

Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.


Puue kui tabu

Näide: Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2). (Kikkas, 2009)
Näide: Veelgi äärmuslikum näide oli juba eespool mainitud Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema(mõnedel andmetel visati kaljult alla), kusjuures seda pidi vanemate nõukogu käsul tegema lapse isa. Sparta puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et lapsed olid linnriigi (mitte vanemate) omand ja sellisena soovis tollane võim tagada üksnes võimekate ja elujõuliste alamate üleskasvamist. (Kikkas, 2009)
Näide: Ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda (kust pärineb otsapidi ka eesti vanasõna "iga vald toidab oma sandid ise"). Kogukond hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest (vt omaaegset terminit "külaloll"), kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle (karja hoidma, puid vedama vms). (Kikkas, 2009)

Puue kui tervisehäire

Näide: Eraldi väljatoomist ühe väga ebasoodsa ajajärguna väärib siin 19. sajandi teisel poolel alguse saanud (ehkki "valikulise eostamise" põhimõtete ajalugu loetakse juba alates Platonist) ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (eriti just jõukates, "arenenud" riikides nagu USA ja Saksamaa) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära. Eugeenika üheks põhiideeks on "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma (ja üldse ühiskonnaelus domineerima) vaid "parimad esindajad" (nii oli tegemist omalaadse tõuaretusega). (Kikkas, 2009)
Näide: Eugeenikud ei läinud enamasti küll välja Sparta mudelini ehk füüsilise hävitamiseni (ehkki natsi-Saksamaa jõudis ka selleni), kuid näiteks puuetega inimeste puhul ei peetud järglaste saamist enamasti mõeldavaks, samuti oli välistatud nende osalemine laiemas ühiskonnaelus. Eugeenika vaimus mõtteavaldusi kohtab aeg-ajalt tänini (koos erinevate muude sotsiaaldarvinistlike teooriatega), kuid ilmselt pani Teine maailmasõda oma tohutute kaotuste ning sõjakuritegudega paljud oma seisukohti revideerima. Lähemalt võib eugeenika kohta lugeda ingliskeelsest Wikipediast: http://en.wikipedia.org/wiki/Eugenics (Kikkas, 2009)

Puue kui ühiskonna probleem

Näide: XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. (Kikkas, 2009)
Näide: Sotsiaalne mudel aga näeb selles samaväärset diskrimineerimist kui omaaegne "ainult valgetele" süsteem USA-s ja Lõuna-Aafrikas - sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega). (Kikkas, 2009)

Puue kui eluviis

Näide: Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". (Kikkas, 2009)

Allikad: Kikkas K, (2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loetud 07.09.09 http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade