Ülesanne 3

IT rollist erivajadustega inimestele

Arvutiasjanduse algaastatel jäi haridustehnoloogia paljuski kitsamate spetsialistide ringi pärusmaaks, kuid viimase paarikümne aasta jooksul toimunud personaalarvutibuum ja Interneti lai levik on muutnud olukorda päris tugevasti. Tänase päeva seisuga on arvuti kaudu info hankimise ja arvutisuhtluse elementaaroskused juba ammuilma enamiku erialade spetsialistidelt eeldatav oskus. Ka eripedagoogika ei ole selles suhtes erand. Erivajadustega inimeste puhul on vähemalt Eesti tingimustes olnud pigem probleemiks just tehniline pool - eripedagoogikal on Eestis juba pikad traditsioonid, kuid näiteks puuetega inimestele mõeldud tehnoloogiliste lahenduste osas on kompetents Eestis tänini ebaühtlane ja killustatud (Kikkas, 2009).

Juba mitu aastat on IT Kolledži, Microsoft Eesti ja DHL`i eestvedamisel kogutud erivajadustega inimestele kasutatud arvuteid. Ka firmadele mõjub väga hästi kui nende kasutuses olnud arvutid leiavad endale väärilise koha ja pakuvad kasutajale rõõmu veel aastateks. Arvutid, mis on kuskil firmas oma missiooni täitnud, sobivad suurepäraselt lihtsamateks töödeks, tekstitöötluseks või interneti lehitsemiseks. Need inimesed, kes endale arvutit osta ei jõua, väärivad seda, et neil siiski oleks võimalus kasutada arvutit, sest näiteks liikumispuudega inimesele on arvuti tihtipeale aknaks maailma (Kahar,2007).

Infotehnoloogia on viimaste kümnendite jooksul pea tundmatuseni muutnud väga paljusid ühiskonnaelu valdkondi. Erandiks ei ole ka sotsiaalsfäär, kus uued tehnilised lahendused on ühelt poolt tõhustanud senist tööd (efektiivsem infotöö, paremad kommunikatsioonivõimalused jne), teisalt aga avanud terve rea uusi tegevusvaldkondi. Eriti põhjalikult on nüüdistehnoloogia muutnud puuetega inimeste positsioone, avades neile tee sellistesse ühiskonnaelu sfääridesse, mis varem olid nende jaoks täiesti suletud (Kikkas,2009).

Järjest enam tekib uusi internetipõhised rakendusi ning aina rohkem olemasolevaid teenuseid kolib internetti. Need rakendused ja teenused ei ole kättesaavad inimestele, kes internetti ei kasuta. Projekt „Ole Kaasas!” aitab vähendada infokihistumist ühiskonnas, lihtsustades võimalusi interneti kasutamiseks http://www.vaatamaailma.ee/?page_id=173

Internet võimaldab osaliselt (vahel ka täielikult) kompenseerida füüsilist ligipääsu. Näitena võib tuua internetipangad - ehkki viimastel aastatel on mitmed pangakontorid muutunud ratastoolisõbralikumaks, on virtuaalpangandus olnud paljudele puuetega inimestele oluliseks kergenduseks asjaajamisel ning seda juba ajal, mil kaldteed olid veel üpris harv nähtus. Eriti tähtis on puuetega inimestele juurdepääs haridusele ja tööhõivele (Kikkas, 2009).

Puuetega inimestele annab töö identideedi, eneseteostuse, suhtlusringi, väärtuslik- ja vajalik-olemise tunde. Puuetega inimestele on võimalus töötada oluline eneseväärkuse ning eneseleidmise allikas. Töötamise kaudu saavad puuetega inimesed osaleda avalikus elus võrdväärsete partneritena ning julgustada ka oma vähemsöakaid kaaslasi oma võimeid ja oskusi proovile panema

http://www.rehabilitatsioon.invainfo.ee/index.php?1,72

Samuti on interneti vahendusel võimalus leida olulist informatsiooni erinevate projektide kohta, mis tegelevad puuetega inimeste tööhõivega ning kergendavad puuetega inimeste ligipääsu tööturule ja seeläbi suurendavad puuetega inimeste hõivatust tööga.

Väga oluliseks pean informatsiooni, mida saab puudega inimene interneti vahendusel erinevate tehniliste abivahendite, nende soodustuste ning mitmesuguste toetuste kohta. Interneti kaudu on see info talle kenasti kättesaadav ning pole vajadust pöörduda näiteks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole (kasvõi ainult aja kokkuhoiu mõttes, rääkimata sellest, et näiteks ratastooli inimesel võib puududa sinna asutusse ligipääs). Tähtis on ka info, mida leidub erinevate erivajadustega inimeste seltsingute kohta. Paljudel seltsingutel on oma kodulehed, millel on kirjeldatud seal toimuvast ning näiteks pakutavatest kursustest. Ühe näitena toon siinkohal Tallinna Puuetega Inimeste Koja, mis pakub võimalust kasutada arvutiklassi ning kus on selleks kohal ka vastav tugiisik. Liikumispuudega inimestele võimaldatakse arvutikursustele vajadusel transport, mis on tasuta. Arvutikursused, mida seal pakutakse on jagatud algõppeks ning edasijõudnute gruppideks. Olen ise nimetatud asutuse arvutiklassiga tutvunud.

Puudega lapse sündimine perekonda viib senise elu n-ö peapeale ning lapsevanematel on vaja saada võimalikult palju informatsiooni selleks, et nende laps saaks oma puudest lähtuvalt elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Erinevat informatsiooni leidub selle kohta, kuidas oma last ise püüda arendada (lähtuvalt tema erivajadusest), milliseid lasteaedu ning koole leidub erivajdusega inimesele ning milliseid rehabilitatsiooniteenuseid on võimalik saada. Isegi taotluse blanketid on paljudel internetis leiduvatel lehekülgedel olemas. Ühtlasi on lapsevanematel võimalik suhelda teiste erivajadustega laste vanematega erinevate foorumite vahendusel, et küsida nõu, saada tuge, vaimset toetust ning rääkida oma kogemustest. Ühe soovitusena tooksin siinkohal foorumi http://www.murelapsed.org

Leian, et IT mängib erivajadustega inimeste elus väga suurt rolli. See võib oluliselt lihtsustada nende tavaelu toimetusi (näitena kasvõi erinevad maksevõimalused internetipanga vahendusel). Samas sooviksin, et ka maakohtades toimuks puuetega inimestele rohkem arvutikursusi, kuid paraku pole isegi sel juhul võimalik kõikidel soovijatel sinna kohale jõuda, sest transpordi peab iga soovija omale siiski ise muretsema. Ausalt öeldes oma elukohale mõeldes tekiks mul küsimus, et millises asutuses sellist kursust üleüldse läbi viia? Hetkel ei meenu sellist hoonet, kus oleks olemas arvutiklass ning võimalus ligipääsuks ratastoolis olevale inimesele (vähemalt mitte iseseisvalt). Siinkohal meenub mul kohe suvine praktika, mille käigus viibisin puuetega inimeste tugikeskuses. Selles hoones, puudusid kaldteed, ukseavad olid kitsad ning lävepakud kõrged. Liikumispuudega inimese jaoks raskendatud ligipääs, ratastoolis olija jaoks ligipääs võimatu. Vähemalt sel tasemel tuleks kursusi arvuti/interneti kohta läbi viia, et puudega inimene oskaks leida omale vajalikku informatsiooni ning saaks hakkama näiteks oma arvete maksmisega. Kindlasti tuleks tutvustada erinevaid suhtlusvahendeid (näiteks Skype, msn). Järgmine tasemena oleks minu arvates erinevate teksti- ning andmetöötlusprogrammide tutvustamine.

Minu elus mängib IT olulist rolli ning ma ei näe põhjust, miks peaks puudega inimene siinkohal erinema.

Allikad:

Kikkas.K (2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed/IT ja erivajadused.

Loetud 26.09.09

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused

Kahar.K (2007) Arvutid puuetega inimestele.

Loetud 26.09.09

http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=62&cid=398

Vaata maailma kodulehekülg http://www.vaatamaailma.ee/?page_id=173

Loetud 25.09.09

http://www.rehabilitatsioon.invainfo.ee/index.php?1,72

Loetud 25.09.09

Ülesanne 1

Tuua näide (ajaloost või olevikust maailma eri paigust) iga puudekäsitluse (tabu, tervisehäire, ühiskonna probleem, eluviis) kohta.


Puue kui tabu

Näide: Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2). (Kikkas, 2009)
Näide: Veelgi äärmuslikum näide oli juba eespool mainitud Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema(mõnedel andmetel visati kaljult alla), kusjuures seda pidi vanemate nõukogu käsul tegema lapse isa. Sparta puhul tuleb arvestada ka asjaolu, et lapsed olid linnriigi (mitte vanemate) omand ja sellisena soovis tollane võim tagada üksnes võimekate ja elujõuliste alamate üleskasvamist. (Kikkas, 2009)
Näide: Ühe näitena võib mainida keskaegset külakogukonda (kust pärineb otsapidi ka eesti vanasõna "iga vald toidab oma sandid ise"). Kogukond hoolitses jõudumööda ka oma nõrgemate liikmete eest ja kuigi enamasti ei saa rääkida võrdväärsest kohtlemisest (vt omaaegset terminit "külaloll"), kanti nende põhivajaduste eest hoolt ning rakendati ka jõudumööda tööle (karja hoidma, puid vedama vms). (Kikkas, 2009)

Puue kui tervisehäire

Näide: Eraldi väljatoomist ühe väga ebasoodsa ajajärguna väärib siin 19. sajandi teisel poolel alguse saanud (ehkki "valikulise eostamise" põhimõtete ajalugu loetakse juba alates Platonist) ning eriti tugevasti XX sajandi esimestel kümnenditel esilekerkinud eugeenikaliikumine, mis paljudes kohtades (eriti just jõukates, "arenenud" riikides nagu USA ja Saksamaa) surus ka puuetega inimesed koos teiste "ebastandardsetega" kinnistesse asutustesse, "korralike inimeste" silma alt ära. Eugeenika üheks põhiideeks on "ühiskonna tervise" kui terviku parandamine, suunates järglasi andma (ja üldse ühiskonnaelus domineerima) vaid "parimad esindajad" (nii oli tegemist omalaadse tõuaretusega). (Kikkas, 2009)
Näide: Eugeenikud ei läinud enamasti küll välja Sparta mudelini ehk füüsilise hävitamiseni (ehkki natsi-Saksamaa jõudis ka selleni), kuid näiteks puuetega inimeste puhul ei peetud järglaste saamist enamasti mõeldavaks, samuti oli välistatud nende osalemine laiemas ühiskonnaelus. Eugeenika vaimus mõtteavaldusi kohtab aeg-ajalt tänini (koos erinevate muude sotsiaaldarvinistlike teooriatega), kuid ilmselt pani Teine maailmasõda oma tohutute kaotuste ning sõjakuritegudega paljud oma seisukohti revideerima. Lähemalt võib eugeenika kohta lugeda ingliskeelsest Wikipediast: http://en.wikipedia.org/wiki/Eugenics (Kikkas, 2009)

Puue kui ühiskonna probleem

Näide: XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada. (Kikkas, 2009)
Näide: Sotsiaalne mudel aga näeb selles samaväärset diskrimineerimist kui omaaegne "ainult valgetele" süsteem USA-s ja Lõuna-Aafrikas - sotsiaalse mudeli järgi peab ühiskond muutuma kõigil tasanditel selliseks, et inimeste erisused ei takista neil selles osalemast (positiivse näitena selles vallas võib mainida tänapäevaseid kuuldeaparaate, nägemisabivahendeid ning ka operatsioone nagu laser-silmalõikus või kõrvaimplantaatide paigaldamine - tänapäeval nende abil täiesti tavapärast elu elavad inimesed oleksid jäänud varasematel aegadel puuetega inimeste seisusse koos kõigi siit tulenevate takistustega). (Kikkas, 2009)

Puue kui eluviis

Näide: Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". (Kikkas, 2009)

Allikad: Kikkas K, (2009) Haridustehnoloogia ja erivajadustega inimesed. Loetud 07.09.09 http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_l%C3%A4bi_aegade

Alustuseks

Tere tulemast Katri ajaveebi, siit on võimalik leida infot kursuse kohta, mil nimeks"Haridustehnoloogia erivajadustega inimestele"

http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed